Raps on oma erksate neoonkollaste õite tõttu üks silmapaistvamaid maastiku kaunistajaid Eestis. Lisaks sellele, et rapsiõite nektar on putukatele ammendavaks toidulauaks, on rapsiõli kõrges hinnas Euroopa turul ja sellel on oluline koht ka Eesti põllumajanduses.
Eestis hakati rapsikasvatusega tõsisemalt tegelema eelmise sajandi lõpus. Kuni 1998. aastani oli külvipind alla 10 000 hektari ja kogusaak ei ületanud 10 000 tonni. Tänu 1999. aastal rajatud Painküla rapsiõli tootmistehasele hakkas Eestis edenema rapsikasvatus. Tänaseks on tehase tooraine vajadus u 150 tuhat tonni rapsiseemet aastas.
- aasta andmete kohaselt on rapsi ja rüpsi kasvupind Eestis hetkel ligi 71 000 hektarit, millest talirapsi kasvatatakse 57 900 hektaril ning suvirapsi ja -rüpsi kokku u 13 000 hektaril.
Viimastel aastatel on saagid suurenenud. Kuigi lähiaastate jooksul on püsinud 2015. aasta rekord, kui koguti 196 000 tonni rapsiseemet, siis on märkimisväärne ka 2019. aasta tulemus, mil saak oli 179 000 tonni. 2020. aastal on oodata rekordsaaki, kuna talv soosis rapsitaimede arengut.
Olivia rapsiõli tootva Scanola Baltic laboratooriumijuhataja Seidy Salundi sõnul kasvatatakse Eestis peamiselt talirapsi. “Alates 2014. aastast on seoses uute talvekindlamate sortide tulekuga ülekaalus talirapsi kasvupind. 2019. aastal oli talirapsi külvatud juba 71%-le kogu rapsi külvipinnast. Selle tingib talirapsi suurem saagikus ja väiksemad kulutused taimekaitsevahenditele. Talirapsi kasvatamine on kokkuvõttes keskkonnasõbralikum,” ütles Salundi.
Eesti suurim rapsiseemne töötlemistehas Scanola Baltic Jõgevamaal Painkülas toodab rafineeritud toiduõli ning kogu toodangust viiendik pakendatakse. Tehase kogutoodangust u 40% jääb Eestisse ja see toodetakse 3–4 kuuga. Salundi sõnul on Eesti rapsiõli vajadus oluliselt väiksem kui Scanola Balticu tehase tootmisvõimekus.
Scanola Balticu rapsiseemnete töötlemistehase tootmisprotsesse on täiustatud mahukate investeeringutega. Uuendused on võimaldanud tõsta tootmise efektiivsust, toodete kvaliteeti ja vähendada energiakulu. Tehases on muuhulgas olemas kõrgetasemeline villimiskarussell ja pudelipuhuja, millega valmistatakse kohapeal vajalikud õlipudelid.
“Kogu liin on täisautomaatne ja liinioperaator on vaid kontrollüksus. Pudel saab puhutud, täidetud, etikett peale kleebitud, pudel kasti pandud ning kast alusele ja riiulisse tõstetud ilma, et inimene kordagi kasti või pudelit puudutaks,” kommenteeris Salundi.
Kuidas jõuab rapsiõli pudelisse?
Selleks, et rapsiseemnest saaks õli, tuleb läbida mitu protsessi. Esmalt toimub õli mehaaniline pressimine rapsiseemnest 120 kraadi juures ilma kemikaale kasutamata. Rapsiseemnest saadakse kuumpressimise tulemusena rapsikook ning rapsitoorõli. Peale seda läbib rapsitoorõli kolm töötlemisetappi – neutraliseerimise, klorofülli eemalduse ja deodoriseerimise.
Neutraliseerimise käigus võetakse õlist välja fosfor ja vabad rasvhapped. Pärast neutraliseerimist eemaldatakse klorofüll ja seejärel toimub deodoriseerimine. Selles protsessis õli keedetakse kõrgel temperatuuril vaakumi all, kus eemaldatakse kõik ebavajalikud ühendid, et õli säiliks kaua ning oleks kodus pannil kasutatav. Minimaalne niiskuse sisaldus aitab vältida õli mikrobioloogilist saastumist ka pärast säilivusaja lõppu.
Kas teadsid, et…
- Rapsi pressimisest tekib peale toor- ja rafineeritud õli ka proteiinirikas loomasööt ehk rapsikook.
- Selleks, et saada liiter rapsiõli, on tarvis umbes 2,4 kg seemet.
- Rapsiõli sisaldab suurel määral küllastumata rasvhappeid.
- Rapsiõlis on madal transrasvhapete sisaldus ja puuduvad allergeenid.
- Rapsiseemnest valmib õli pudelisse 11,5 tunniga.
- Rapsiõlis on asendamatud rasvhapped oomega-3 ja oomega-6 soodsas vahekorras 5-6:1.
