Millist õli ikkagi valida?

Suuremad kokkajad on kindlasti seisnud valiku ees, millist õli kasutama peaks. Milline õli oleks kõige tervislikum? Valikut on palju. Õlid on tegelikult väga erinevad ja samamoodi nagu ei kasutata diiselautos bensiini, tuleb valida ka toidu tegemiseks õige õli.  

Enamus meist kasutavad õli praadimiseks ja selleks sobivad rafineeritud, aga madalal temperatuuril ka külmpressitud õlid. Näiteks sobivad praadimiseks külmpressitud seesamiseemneõli ja kookosõli. Kõige rohkem kasutatakse praadimiseks aga rafineeritud rapsiõli. Praadides tuleb jälgida kindlasti kuumutustemperatuuri, sest kui õli üle kuumeneb, võivad selles tekkida tervisele kahjulikud ühendid. Samuti tuleks pann pärast õli kasutamist korralikult puhastada. 

Salati ja kastmete sisse sobib hästi päevalilleõli, oliiviõli, seesamiseemneõli või linaseemneõli. Kui ei ole soovi oma köögiriiulile mitut õlipudelit seisma jätta, siis nii salati sisse kui ka praadimiseks sobivad hästi eelnevalt mainitud päevalilleõli kui ka rapsiõli.    

Kuidas osta?   

Praadimiseks sobib hästi rafineeritud õli, mis kannatab kuumutamist ja millel on kõrge suitsemispunkt. Praadimise ajal tuleb siiski ka rafineeritud õli puhul vältida ülekuumutamist – sellest annab märku õli suitsemine. 

Salatisse sobib õli, kus on rohkesti mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Sellised õlid on üldiselt külmpressitud (näiteks oliiviõli), aga on ka erandeid. Näiteks rapsiõlis on monoküllastumata rasvhappeid 58 g 100 ml õli kohta ja polüküllastumata rasvhappeid 28 g 100 ml õli kohta, mis tähendab, et see sobib ka salatite ja kastmete sisse. "Tihtipeale arvatakse, et rapsiõlis on võrreldes teiste õlitüüpidega vähe kasulikke aineid, kuid tegelikult sisaldab see asendamatuid rasvhappeid ja vitamiine sarnaselt teistele õlitüüpidele," märkis Olivia rapsiõli tootva Scanola Baltic laboratooriumijuhataja Seidy Salundi.    

TOP 5 populaarsemat toiduks kasutatavat õli: 

  1. Oliiviõli – kõige tuntum toiduks kasutatav õli Euroopas, mis sisaldab mono- ja polüküllastumata rasvhappeid ning vitamiine. Külmpressituna sobib nii salatisse kui ka madalal temperatuuril praadimiseks.  
  2. Rapsiõli – kasutatakse eelkõige praadimiseks, aga samas sisaldab rapsiõli vitamiine ning rohkesti mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, mis tähendab, et see sobib hästi ka salatitesse ja kastmetesse. 
  3. Päevalilleõli – kvaliteetne rafineeritud päevalilleõli on helekollase värvusega, maheda maitse ja aroomiga ning sisaldab rikkalikult E-vitamiini. Rafineeritud päevalilleõli sobib suurepäraselt praadimiseks, küpsetamiseks ja salatite valmistamiseks. 
  4. Kookosõli – aina enam populaarsust koguv kookosõli on tuntud eelkõige sellepärast, et see ei ladestu keha rasvkoesse ja soodustab ainevahetust, kuid sellel on veel lisaks palju häid omadusi. Sealhulgas sisaldab see rohkesti E-vitamiini ning on kasulik ka välispidisel kasutamisel.  
  5. Seesamiseemneõli – sobib eelkõige salatitesse ja on tuntud oma võime pärast puhastada kogu organismi. See sisaldab palju küllastamata rasvhappeid ja öeldakse, et aitab hästi langetada kaalu ning kaitseb isegi vananemise eest.  

   

Pea meeles!  

  • Igapäevaseks praadimiseks vali kõrge suitsemispunktiga ja ühest toorainest valmistatud taimne õli. 
  • Helekollased, maheda maitse ja lõhnaga rafineeritud õlid sobivad nii salatisse kui küpsetamiseks.  
  • Rafineeritud rapsiõli on hea praadimiseks, külmpressitud oliiviõli sobib pigem salatitesse. 
  • Maitsestatud õlide ja eriõlide puhul loe tooteinfot ning vali roa juurde õli, lähtudes maitsest ja valmistusviisist. Rafineerimata õlid on tugevama maitsega ning sobivad toitudele, mille puhul soovitakse tunda õli maitset.  
  • Maitseõlide puhul uuri, kas maitse on saavutatud naturaalsete koostisosadega või sünteetiliste maitsetugevdajatega.