5 müüti rapsiõli kohta, mis ei pea paika

Rapsiõlil on kindel koht pea iga kodukoka köögis, mistõttu on hea vaadata üle mõningad müüdid, mis seda igapäevast toiduainet ümbritsevad. Müüte murrab Olivia laborijuhataja Seidy Salundi 

Müüt 1: "Rapsiõli on ebatervislik" 

Mõõdukas õli tarbimine ei tee tervisele halba. Parajas koguses on õli kasulik ja vajalik toiduaine, sest tegelikult on taimsetes õlides nagu rapsiõlis vitamiine (nt vitamiin E) ja asendamatuid rasvhappeid (nt oomega-3 ja -6). Oluline on ka tasakaalustatud toitumine ja liikumine.  

  

Müüt 2: "Rafineeritud rapsiõli on kaotanud oma väärtuslikud omadused." 

Rafineerimise käigus eemaldatakse õlist soovimatud ühendid, kuid selles on jätkuvalt kasulikke vitamiine. Samuti on õli rafineerimine vajalik protsess, et selles ei tekiks kõrgel temperatuuril praadimise käigus kahjulikke ühendeid. Lisaks pikeneb tänu rafineerimisele õli säilivusaeg.  

  

Müüt 3: "Õliks vajaliku rapsi tootmine tapab mesilasi" 

Eestis kehtib õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda. 

  

Müüt 4: “Rapsiõli kasutamine teeb paksuks” 

Suures koguses rapsiõli või muu taimse õli tarbimine ei ole mõistlik, kuid toitudes tasakaalustatult ja olles füüsiliselt aktiivne, ei ole nende kasutamine ebatervislik. Taimseid õlisid saab kasutada näiteks salatite valmistamiseks või liha küpsetamiseks, et anda sellele juurde mahlakust ja pehmust.  

  

Müüt 5: "Rapsiõliga süüakse sisse kahjulikke transrasvhappeid" 
Rapsiõli transrasvhapete sisaldus on alla 0,5% ehk väga madal. Lisaks ei sisalda rafineeritud rapsiõli allergeene.